Meile tohutult meeldivad pühendunud inimesed. On ju nii? Mulle vähemalt küll, jälgin alati imetlusega, kui keegi on milleski väga osavaks saanud. Inimesed, kes on valmis pingutama ja töötama igapäevaselt neile olulise eesmärgi nimel - läbi on käidud protsess, õpipoisisist meistriks.
Mina proovin hetkel oma elu elada parimal võimalikul viisil, mis oskan.
Olen märganud, et enda muutmiseks või oma elu suunamiseks läheb vaja tahet. Midagi, mis sunnib muudatusi tegema. Kui kõik on juba hästi, siis ei ole vajadust ka muutuda - kas pole?
Saad oma elus selle, mis on Sinu standarditele vastav. Küsi endalt, mis on Sinu standardid iseendale? Oma kehale? Enda suhetele? Tööle? Tulemustele? Olen saanud nendele küsimustele tuhandeid kordi vastata oma peas. Saan väga hästi aru, et ma ei ole veel seal, kuhu ma tahaksin jõuda. Kuid usun, et hingega oma alal toimetades jõuan ka oodatud eduni, mis on minu standard. Sellepärast ma ärkan hommikuti, järjepidevalt.
Tundub lihtsalt, et kõrgete standarditega inimesed jõuavad eesmärkideni läbi pühendumise. Tundub loogilisena, et meistrina pühendumise alal oled edukas ka kõiges muus, kuna Sinu tegevused ühendavad seda kõike. Harmoonia kustutab lahkarvamused ja mõistus ootab tugevat lõpptulemust.
Seetõttu võin vahel olla väga halb edu tähistaja. Isegi kui mu elus on planeeritud kordaminekuid, siis ma ei satu liiga eufooriasse. Ma pean seda loomulikuks, see on miski, mis pidigi mu ellu tulema, sest ma olen vaeva näinud. Mu edu ei ole kunagi juhuslik. Edu on loogiline.
Minu mõte täna:
Eneseareng on äärmiselt põnev! Selleks, et elus edasi liikuda küsin küsimusi nii endalt kui teistelt, kirjutan tihti oma mõtteid üles, analüüsin õpitut ja proovin endast aru saada. Vahel imestan, miks ma mingites olukordades just nii käitusin või kuidas ma neis nii ebakindel olin.
Tegutseme tunnete ja emotsioonide ajel. Need tekivad tänu keemilistele ühenditele, mis meie aju toodab ja mille peale kõik meie keharakud reageerivad ja tekitavad meile seda tunnet, mida parasjagu kogeme! Meie kehad on kui keemialaborid, mille kontrollimine käib meil vahel üle jõu. Mõelge korra.. ükskõik mis tunde peale, siis saate aru, et see ei ole kunagi ühes kohas, tunne läbib Sind üle kogu keha. See tundub nii päris! Mulle meeldib see mõte, et ma ei ole see tunne - ma olen keegi, kes tunneb lihtsalt nii.
Pühendumine kõlab kõigi kõrvus suurepäraselt, kuid vahel arvatakse ekslikult, et pühendunud ollakse juba siis, kui millegagi korra nädalas või veelgi hullem, korra kuus tegeletakse. Kahjuks ei ole selline tegutsemine tõsiseltvõetav ja nii on ka suurt edu kogeda keeruline. Soovin, et kõik, kes seda blogi loevad, kasvatavad endas pühenduja musklit. Tahaksin enda ümber rohkem näha inimesi, kes lihvivad järjepidevalt oma rada seni, kuniks eesmärgid on seljatatud.
Või oled Sa juba täna muutunud rahulolevaks ja andnud oma suurte eesmärkide osas alla?
Põnev oleks kuulda Sind rääkimas, kuidas oma kirele pühendudes unustasid nii aja, kui ruumi ning tundsid täieliku vabaduse tunnet. Pole vahet, kas oled ärimees, tudeng, teadlane, tantsija või pereema – kui Sa oled kogu hingest pühendunud sellele, mida teed, siis saavutad Sa edu, mis iganes see sinu jaoks täna on.
Sellepärast tahan Sind toetada nii, et hoiaksid kinni oma tõekspidamistest, sest see on tõeliste võitjate tee, mida mööda suudavad käia vaid vähesed. Ma tean, et ma suudan seda.
 |
| Never set realistic goals, you can get a realistic life without setting goals for it. |
Kõikvõimsad pühendujad panustavad oma tegemistesse mõnikord isegi terve oma elu. Nad ei tagane oma soovidest ja väline arvamus ei lähe neile korda.
Ma olen enda sees kasvatanud seda tunnet, mis sunnib mind alati edasi minema. Isegi kui vahel tunnen, et edasiminekuks on jõud otsa saanud, tean, et see on alles minu 40%. Tunnen, et suudan veel, see ei ole veel kõik.
Kui on raske - siis järelikult teen õiget asja ja arenen. Uurides erinevaid inimesi ja ennast testides, nii vaimselt kui füüsiliselt, olen aru saanud, et meie võimete piirid on ilmselt palju kaugemal kui me ise usume. See, et vahel tekib närvilisus või ebamugavustunne, räägib sellest, et see on väljaspool Sinu mugavustsooni.
Tahan vähemalt ise elada nii, et ebamugavused oleks minu mugavustsoon. Elus juhtub pidevalt nii palju, et tahaks valmis olla kõigeks. Motiveeriv on mõelda, et mõni inimene naudib seda, mida mina kõige enam proovin oma elus vältida.
Pühendumine on ajaga seotud tegevus, soovin, et Sul jätkuks kannatust ja jõudu olla oma eesmärkidele truu ka siis, kui ajad on keerulised ja pead lahendama mitmed väljakutseid. Selline on minu elu praegu. Et, sellistel hetkedel tugevaks jääda soovitan Sulle samamoodi, nagu ma ise olen harjunud. Tekita endale tugev emotsionaalne side oma eesmärgiga -nii on kergem valikuid teha. Isegi kui elus on tagasilöögid, hoian end keskendunult oma tegevuses, sest tean, et peatumine sellel hetkel viiks mind ja ilmselt ka Sind veel suuremasse auku, kust välja ronimine on juba raskem. Selleks, et kõik sujuks.. proovi mitte kõigega tegeleda - ära võta liialt palju töid, hobisid ja suhteid, sest liigne jätab kõik poolikuks ja pühendumisest saab jooks aja ning iseendaga. Hing vajab vähe, et olla õnnelik ja ärkvel!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar